Raamatututvustus: Zaina Brown “Stories Of A Traveling Bellydancer”

ZainaZaina Brown kasvas üles Soome väikelinnas, kus ta 13-aastasena üpris juhuslikult kõhutantsutrenni sattus. Üsna pea otsustas ta, et tantsimine on just see, mida ta oma elus kõige rohkem teha tahab. Tema otsusekindlus viis teda idamaist tantsu õppima kõigepealt pealinna Helsingisse, ning sealt edasi juba New Yorki. Ent Zaina hing igatses rohkemat ning 2007.aastal otsustas ta veeta mõned kuud Egiptuses, juba ette aimates, et “on tagasisõidupileteid, mis jäävadki kasutamata.”

Sellest hetkest algas Zaina elu rändava kõhutantsijana. Nüüdseks on temast saanud lepinguline kõhutantsija, kes on esinenud lugematutel lavadel nii Araabiamaades, Aafrikas, Ameerikas kui Aasias. Lisaks töölepingutele kannustab teda uusi sihtkohti leidma ka reisitahe. Ning teadagi, kes reisib, sel juhtub ja see näeb!

Raamat on koostatud e-mailide põhjal, mida Zaina oma rännakutelt aastatel 2007-2011 oma lähedastele saatis. See tähendab, et kirjutatud lihtsalt ning ausalt. Samas on lugeda palju – raamatus on kirjeldatud peaaegu 15 riiki.

Raamatus on lugusid nii turisti kui tantsija perspektiivist. Näiteks läheb ta korraliku turistina Egiptuses muumiate näitusele (“Mulle jõudis see alles järgmisel päeval kohale, need olidki tuhandeid aastaid vanad surnukehad, mitte mingid veidrad nukud. /…/ Seda nad ju tahtsidki, igavikulisust, seega me ei peaks ennast halvasti tundma, kui me nende vastkuid jalgu jõllitame, eks?”) ning jõuab Jeemeni mägedes pilvepiirile (“Hämmastaval kombel kõndisid külanaised mäest üles ja alla nagu nad oleksid New Yorgi Viiendal avenüül, näod – ja sealhulgas silmad- kaetud, lahtised sandaalid jalas.”). Ta räägib sellest, kuidas erinevates riikides turistina ellu jääda, ent on aval ka nende juhtumite suhtes, kus tal on olnud raske kohaneda (“Ühes restoranis tellisime me kana ning see tuli, nagu oodatult, kontide ja muu kupatusega. Ma palusin nuga. Nad püüdsid mu veidrale soovile vastu tulla, ent nad saabusid lauda öeldes, et eriliste lauanõude sahtel on lukus… /…/ Ma ei suutnud oma sõrmi ja nägu kana sisse toppida, seega ma otsustasin kana vahele jätta ning ainult riisi süüa. /…/ Kogu personal ja kõik kliendid jälgisid mind ja imestasid, mis sellel välismaisel tüdrukul viga on, et ta kana ei söö.”)

Stories Of A Traveling Bellydancer

Raamatus räägib Zaina, kuidas ta oma rännakute jooksul tantsijana muutus, võttes omaks nii uut tehnikat, tunnetust kui ka jumestamisstiili (“Huulepliiatsit ja silmalainerit ei ole kunagi liiga palju”). Lisaks kirjutab ta tantsijatööst: sellest, kuidas lepingu tõttu tuleb mõnikord endale kahe päeva jooksul kümme uut kostüümi soetada; kuidas mõni tööleping määrab tantsija elu detailideni ära, keelates näiteks tänaval ilma musta abaya‘ta liikuda; kuidas muusikutega on võimalik koostööd ainult peale seda, kui nad on tantsija nutma pannud ning paljust muust. Ent kõige olulisem on tantsija juures ikkagi tema ise – “Araabia maailmas on kõhutantsija diiva, staar, tema ongi show. Tema iseloomul on esinemise juures oluline osa. /…/ Siin olles tundsin ma vähem survet kellelegi muljet avaldada ning rohkem vabadust olla mina ise.”

Lisaks vaatab Zaina ka suurt pilti, rääkides külastatud kohtade ilust ja valust. Ta süveneb poliitilisse, sotsiaalsesse ning kultuurilisse tausta, püüdes mõista, ent siiski säilitades idealismi.  “Stories Of a Traveling Bellydancer” on ühtaegu hariv, ent siiski ka üpris meelelahutuslik lugemisvara. “Stories Of A Traveling Bellydancer” on inglise keeles ning seda on võimalik e-raamatuna soetada Amazonist.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s