“Tõelisel kõhutantsusõltlasel tantsivad nii silmad kui süda”

Nabaratooriumi lugu

Jane Paberit

Jane PaberitFoto: erakogu

Jane Paberit
Foto: erakogu

Nabaratooriumi tantsustuudio sai seltsinguvormis alguse aastal 2003, kui Riina Kikas (siis veel Riina Schotter) alustas idamaise tantsu treeningutega Roela Rahva Majas Lääne-Virumaal. Paari kuuga sai selgeks, et üks treening nädalas on vähe, ning lisandusid iseseisvad lisatreeningud, sõidud Tartusse-Tallinnasse Pille Roosi kursustele ning üllatus-üllatus! kohe ka esinemised.

2004.aastaks oli huvi idamaise tantsu vastu kasvanud väga suureks ka  keskustest kaugemal asuvates piirkondades ning see andis võimaluse paljudele harrastajatele  (siinkirjutaja kaasaarvatud) oma hobiga tõsisemalt tegelema hakata. Kõik uued huvilised janunesid õpetuse järgi ja nii tuligi vastseid teadmisi teistega jagada.

Kuma stuudios

Nabaratoorium
Foto: Kuma stuudio

2005.aastal sai alguse üks Nabaratooriumi tänaseni kestvaid traditsioone – Kõhutantsu Pühapäevakud. Pühapäevak on päev, mille tantsija pühendab endale – parimad õpetajad üle Eesti jagavad oma teadmisi, õpitakse nii tehnikat kui koreograafiaid, tantsitakse iseenda rõõmuks, söögi ja joogi eest on hoolitsetud, seltskond on suurepärane! Esimesest, korraldajale lausa hirmutavalt rahvarohkest pühapäevakust (kohal oli üle 70 idamaise tantsu harrastaja) on olemas ka väike meediakajastus. Lisaks Pühapäevakutele on traditsiooniks kujunenud nii suve- kui talvelaagrid, kevadkontserdid ning tihe suhtlus teiste tantsustuudiotega üle Eesti

2005.aastal sai nimi Nabaratoorium ka kõva häälega välja öeldud, moekunstnik Reet Aus joonistas meie esimese logo ja tantsijad said selga päris oma trennisärgid, toimus esimene suvelaager ning treeninguid alustasid esimesed “sõltlased”. “Sõltlane” on austav nimetus tantsijale, kelle jaoks tants on rohkem, kui etteantud muusikale etteöeldud liikumiste sooritamine. Tõelisel kõhutantsusõltlasel tantsivad nii silmad kui süda, ta uurib ja propageerib nii idamaist tantsu kui ka kultuuri laiemalt ning muutub seeläbi päev-päevalt veel ilusamaks inimeseks. Nabaratooriumi tantsijad esinevad tihti ja meelsasti, kuid eelkõige oleme me pühendunud idamaise tantsu harrastamisele ja selle harrastuse propageerimisele. Üheks Nabaratooriumi tugevaks küljeks peangi just aktiivset suhtlemist – eelkõige päriselus, aga ka internetis ja trükimeedias. Vahel põhjustab see ka poleemikat, aga teate küll vanasõna koertest ja karavanist:)

Nabaratooriumi vägiFoto: Eivo Kuulmets

Nabaratooriumi vägi
Foto: Eivo Kuulmets

Aastate jooksul on Nabaratooriumi treeningud toimunud sadadele tantsijatele rohkem kui pooltes Eesti maakondades. Selle aja- ja energiamahuka töö organiseerimiseks vajaliku jõu olen mina saanud just oma õpilastelt. Leian, et tänapäeva tihti nii kiires, muutuvas ja konkureerivas maailmas on suur õnn ja au leida inimesi, kes jagavad sinuga harrastust, vaba aega ning kelle hulgast võid leida oma parimad sõbrad. Naise ja emana leian, et harrastus, mis arendab nii mitmekülgselt kui idamaine tants, on rohkem kui eralõbu – see on väe ja energia allikas.

Nabaratoorium soovib seda väge ja energiat kõigile!

Advertisements

2 thoughts on ““Tõelisel kõhutantsusõltlasel tantsivad nii silmad kui süda”

  1. Pingback: RaksEstonia vaatab tagasi ja mõtleb edasi | Idamaise tantsu uudiskiri

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s