Kuidas laulusõnad tantsida aitavad?

Kaidi Udris

Kaidi Udris

Kaidi Udris

Kujutage ette egiptlast, kes proovib tantsida Eesti karutantsu, teadmata selle tantsu tähendust. Tal palutakse teha suuri aeglasi samme, mis on kohmakad ja rasked, ning talle jääb mulje, et tegemist on väga kentsaka tantsuga. Kui aga öelda, et tegu on folkloorse tantsuga meie ühe väga populaarse looma teemal, siis tema tantsutaju ja -tuju muutuvad. Ta pole võibolla kunagi karu oma silmaga näinud, aga ta proovib uut karakterit omandada ning Eesti kultuuri ja selle eripärasid tajuda.

Kõhutantsu lugusid on seinast seina – mõned lihtsad ja lõbusad poplood, mõned vastupidiselt, vanaaegselt väärikad ja sügavalt emotsionaalsed klassikud. Kõik araabiakeelsed lood ei pruugi tantsimiseks sobida, olles kas poliitilise või religioosse sisuga. Näiteks viimasel ajal Egiptuses kulutulena levinud shaabi-lugu “Ana bakrah Iraeil” ehk “Ma vihkan Iisraeli” tantsimiseks ei sobi.

Kui tantsija on kõhutantsuks sobiliku loo välja valinud, on kasulik sõnade sisu täpsemalt teada. Info muusika tausta ja sõnade koha on äärmiselt oluline – sellest sõltub esituse teadlikkus, emotsioon, karakter ja tantsu sõnum ning see on abiks koreograafiate loomisel.

Teadlik esinemine. Kui tantsija teab, et valitud muusika stiiliks on shaabi, siis muudab ta oma esituse sellele vastavaks. Ta teab, et shaabi on Egiptuse tänavamuusika, mis pole väga tõsine, aga mis võib sisaldada väga teravat huumorit või kahemõttelisi ideesid. Tantsija on sellest teadlik ning tänu sellele tajub ja tunnetab ta muusikat teisiti – shaabi-moodi. Tema esitus on usutav ning see erineb nii eelmisest kui järgmisest tantsust.

Emotsioon ja karakter. Kui tantsija teab, millest lugu räägib, kohandab ta oma lavalised emotsioonid ja karakteri vastavalt. Kurvad laulusõnad muudavad tantsija tundeliseks ja nostalgiliseks, rõõmusõnum muusikas annab tantsijale võimaluse oma energiat maksimaalselt välja elada, tantsida muretult või hoopis kirglikult. Selle kõigega käsikäes käib ka tantsu karakter. Kui laulusõnad räägivad bint el baladist ehk “oma maa neiust”, siis tantsukarakter peaks muutuma kelmikaks egiptuse piigaks – julgeks, armsaks, natuke häbelikuks ja natuke tujukaks.

Tantsu sõnum. Valitud muusika sisu on eriti oluline, kui esinetakse araabia publikule. Kujutage ette, kui lugu räägib kaotatud armastusest, ning tantsijal pole sellest aimugi – ta valis selle loo romantilise meloodia järgi ning ta naeratab laval muretult ja rõõmsameelselt. Araablased naudivad oma emakeelseid lugusid ning laulavad tihti kaasa, ent kui nad näevad, et tantsija ei taju muusika sõnumit, muutub esineja nende jaoks igavaks ja teda ei peeta professionaalseks. Näiteks kõhutantsijate seas ammu populaarne Warda lugu “Haramt Ahebak” on meloodia ja rütmi poolest tõeline maiuspala, aga selle sõnad räägivad loobutud armastusest ja südamevalust.

Koreograafi tööriist. Laulusõnad on suurepärane abivahend ja inspiratsiooniallikas koreograafiate loomisel. Ma ise kasutan seda meetodit mil vähegi võimalik. Araabia keeles on nii palju kauneid, romantilisi ja poeetilisi väljendeid, et nende väljendamine tantsus tõstab koreograafia uuele tasemele. Sama kehtib ka lauludes levinud naljade ja kahemõtteliste sõnade kohta – need pakuvad põnevaid lahendusi liigutusteks, tantsijal on vabadus neid oma fantaasia kohaselt leiutada ja midagi uut ja põnevat tantsule lisada. Näiteks koreograafias “El Moled” tantsin 2:37 laadal olevatest lennukitest ning 3:50 naljatan pulmaloori taha peitunud pruudist.

Laulusõnad on ka hea võimalus Egiptuse kultuuri avastada, sest muusika peegeldab alati nende inimeste hinge, kes noodid ja sõnad on paberile pannud. Lisaks saab tantsides ka oma näitlejameisterlikkust arendada – transformeeruda kellekski teiseks, kaugeks ja eksootiliseks – ning seda elamust täiel rinnal trennis või laval nautida. Seega, muusika tundmine ja sõnadega kursis olemine arendab kõhutantsijat mitmekülgselt. See on see eriline intellektuaalne tantsuoskus, mis pole otseselt silmaga näha, aga on tajutav ja tunnetatav ning pakub emotsionaalse elamuse nii tantsijale kui ka publikule.

Kõhutantsu muusika sisu ja päritolu teadmine pole küll kohustuslik, aga soovituslik, ja tavaliselt hakkame me ise teatud aja jooksul selle info järele janunema. Kõhutantsijad on teadagi rõõmsad, intelligentsed ja uudishimulikud naised ja teadlikkus muusikast näitab nende respekti ja kirge selle kultuuri vastu, kust kõhutants pärineb.

Loo autor Kaidi Udris elab ja tantsib Kairos ning nüüdsest tõlgib kõhutantsumuusikat araabia keelest eesti keelde. Tõlge maksab 10 EUR ning valmib kahe päevaga. Kontakt: kaidi@hotmail.com

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s