Henna rambivalguses

Härrasmehed armastavad blondiine, abielluvad brünettidega ja jumaldavad punapäid

Katrin Alekand

Üheks vanimaks taimseks juustevärviks peetakse hennat, mille kasutusajalugu arvatakse ulatuvad enam kui 6000. aasta taha. Hennat on usutud olevat maagilise taime – kuna taimel on teatud raviomadusi, mis kasutusel üsna koheselt ka ilmnevad, siis on arvatud, et henna aitab kõige vastu. kõõmast kurja silmani. Ja võib-olla see polegi nii vale?

Esimesed henna-aiad on pärit Egiptusest – vaarao Ramses II laskis rajada hennaistandusi. Ka esimene teadaolev suursugune naine, kes hennat kasutas, olevat olnud Kolmandast Dünastiast pärit kuninganna Ses, kes turgutas hennamaskidega oma hõrenevaid juukseid. Egiptlased hennatasid muumiaid, nii nende juukseid kui ka sõrme- ja varbaküüsi. Henna kasutamine Põhja-Aafrikas oli sedavõrd levinud ning Lääne kultuuriruumiga harjunud inimestele ka sedavõrd võõras, et kirikuisa Püha Cyprianos pühendas terve noomituskõne edevatele Mauritaania naistele, kes ei suutnud tema arvates väärikalt vananeda: ‘Kuidas arvate te end Viimasel Kohtupäeval oma Issanda ees seisvat, kui teie juuksed, mis peaksid olema valged nagu lumi on punased ja verevad? Jeesus ei tunne teid ja pöörab oma näo teist eemale, sest selliselt ei ole Jumal teid mitte loonud!’

Aga kui nüüd Läänemaailma ja rohkem kaasaega tulla, siis ulatub siinne henna kasutamise ajalugu 19. sajandisse, mil henna jõudis ka Lääne naisteni ning leidis nende poolt usinat kasutamist. 19. sajandi lõppu võib pidada kuulsate punapeade ajastuks.

Kõige esimeseks kuulsusest hennakasutajaks ja populariseerijaks peetakse Adelina Pattit, kes on üldise arvamuse kohaselt ka üks ajaloo suurimatest sopranitest üldse. Ooperilauljate laps ja hilisem Giuseppe Verdi lemmiksopran Adelina alustas oma karjääri juba 5. aastasena ning esines aktiivselt kuni kõrge eani. Lisaks imeilusale häälele peeti Adelina nö kaubamärgiks ka pikki lopsakaid tumedaid kastanpruune juukseid, mida ta hallide juuste tekkides hoolikalt hennaga värvis. Kuigi must-valgete või seepiakarva vanadelt fotodelt ei ole tema juuste  hennatoon näha, on see aimatav mõnedelt maalidelt.

Adelina Patti kaasaegne Cora Pearl on teine avaliku elu tegelasest hennakasutaja. Cora elu oli küll lühem, kuid ilmselt oluliselt intensiivsem kui Adelinal ja ka tema karjäär sõltus ilusast nooruslikust välimusest, muu hulgas tähendas see ka uhkeid lopsakaid juukseid. Arvatavasti 1835. aastal Inglismaal sündinud Emma Elizabeth Crouch oli väidetavalt rahutu loomuga ning seiklusjanune noor daam. Avastanud üsna noores eas, et mehed on meelsasti valmis maksma nägusa daami seltskonna ning teatud teenete eest, leidis ta selle oluliselt paljutõotavama tulevikuna kui tema päritolu seda muidu võimaldanuks. Kuid Emma ei tahtnud lõpetada nii, nagu enamus toonaseid prostituute – vaesuses ja viletsuses. Nii sai temast daam, keda nimetati ‘ülalpeetavaks naiseks’. Elutee käänud viisid ta Pariisi ja seal sündis Cora Pearl, 19. sajandi üks tuntumaid ja skandaalsemaid poolilmadaame. Uhkete hennatatud juuste tõttu kutsuti teda ka La Lune Rousse ehk Punane Kuu. Oma memuaarides on Cora kirjeldanud, kuidas ta kord hennatas ära ka oma lemmikkoera, et loom tema juuste tooniga paremini kokku sobiks.

Henri Toulouse-Lautrec’i plakatit Moulin Rouge’i kankaanitantsijast teavad kõik. Vähesed teavad aga, kes on modell. Vaesest perest pärit Emma Laure Esther Guilbert alustas esinejakarjääri lapsena ning sajandi viimasel veerandil oli ta üks Pariisi menukamaid esinejaid. Nüüdseks Yvette Guilbert’i kaubamärgiks oli tihkelt nööritud korsett, pikad mustad sõrmkindad, hennatatud juuksed, väga valgeks puuderdatud nägu ja tugevalt meigitud silmad. Yvette oli sarmikas ning autodidaktina väga haritud naine, tema ajastukohaselt erootiliste, kergelt küünilise sõnumiga laulud meeldisid väga ka Sigmund Freudile, kes nimetas Yvette’i üheks oma lemmiklauljaks.

Väga värvika elulooga Sarah Bernhardt on paljude arvates kõige kuulsam lava- ja filmistaar, keda maailm eales kandnud on! Kui vaadata tema pilte, siis koloreeritud fotode järgi pole isegi kahtlust, et ta hennat kasutas. Plakatite järgi võib oletada, et ta kasutas hennat juba enne oma kuulsat Kleopatra rolli. On teada seik, kus Sarah istus rahulikult oma garderoobis ja hennatas küüsi, kuigi etendus oleks pidanud juba ammu käima. Publik oli ootamisest elevil, mänedžer marus, kuid Sarah teatas rahulikult hennatatud käsi viibutades: ‘Kui mina laval olen, siis publik lihtsalt teab – see on Kleopatra käsi!’ Jumaliku Sarah’ andnud naisfännid olevat olnud publiku seas kaugelt ära tuntavad – hennatatud ja krässus juuksed ja rikkalik silmameik lihtsalt ei lubanud neist mööda vaadata.

Sajandivahetuse tummfilmistaaridest olid hennakasutajad Theda Bara ja Clara Bow (kas te teadsite, et tema oli meie Karl Ristikivi suur lemmik ja ekraaniarmastus?). Kui tuli ilmsiks, et Clara oma juukseid hennatab, siis kasvas henna müügikäive USAs kordades. Clara ‘The It Girl‘ Bow oli tõeline Uue Modernse Ajastu naise sümbol – särtsakas poisipeaga punapea.

Ilmselt kõige drastilisema muutuse naturaalsest brünetist sensuaalseks punapeaks tegi läbi Hollywoodi diiva Rita Hayworth. Brooklynis sündinud Margarita Carmen Cansino oli elukutseliste tantsijate laps. Rita isa unistas, et tütar jätkaks nende ametit, kuid ema oli veendunud, et tütrest peab saama näitlejanna. Ritast sai tantsiv näitlejanna, kes on punase juuksepahmaka lehvides steppinud ekraanil näiteks koos Fred Astaire’iga. Et saada paremaid rolle nõustus brüneti ja blondina esinenud Rita päris drastiliste muutustega – lisaks juuksevärvile muudeti elektrolüüsiga ka tema lauba juuksepiiri kuju. Brünetist sai punapea tänu vesinikülihapendile ja hennale.

Kõige pikaajalisem tuntud hennakasutaja on kahtlemata Lucille Ball. ‘Oh issand, ma elan kauem kui mu henna!’ on üks tema tsitaate, mis siiani otsingumootoritest välja tuleb. Aga vähesed teavad või mõistavad, kui tõsine ja traagiline selle hüüatuse tagamaa oli. Vähemalt punapäise näitlejanna jaoks. (Tõsi – tema juuksur kinnitab kangekaelselt, et tegelikult on see värv aprikoos, mitte punane ja inimesed võiksid arendada oma värvitaju.) Karjääri algusaegadel tõi Lucille Egiptusest umbes 20 kilo hennat, mida ta siis oma juuksuri garaažis asuvas seifis hoidis ning jaopärast kasutas. Kuid ühel hetkel sai henna otsa. Mida teeb tõeliselt meeleheitel inimene? Kui ta on Ameerikas ning saab seda endale lubada, siis võib-olla läheb ta Las Vegasesse. Vähemalt tegi nii Lucille (oma sõbrannast juuksuriga). Ei ole teada, kuidas tal kasiinos vedas, aga henna osas vedas tal küll – Las Vegases kohtus ta Araabia šeigiga, kes hennakultuurist pärit härrasmehena mõistis, milline on selle tragöödia määr, kui naisel ei ole hennat! Ja kodumaale naasnult saatis ta Lucyle suure kasti hennat. Kogus oli küllaldane ja Lucy lahkus siit ilmast hennapeana. Ta tütar annetas emast alles jäänud 85 karbikest hennat Jamestowni muuseumile, The Lucille Ball-Desi Arnaz Center for Comedy. Väike kogus hennat oli korra ka eBay kaudu müüügis.

Kehamaalingutena tõi henna Lääne massimeediasse Madonna 1998. aastal oma albumiga ‘Ray of Light’. Videos mustade (sic!) hennamaalingutega esinenud Madonna läks hennatatult ka MTV galale ning põhjustas Ameerika hindu-kogukonna seas suure pahameelelaine, sest nende arvates oli lubamatu, et sedavõrd frivoolne ja ebamoraalne naine üritas laval süütut India pruuti mängida. Kummalisel kombel on muusikamaailmas täiesti tähelepanuta jäänud Nina Hageni India-periood ning tema video ‘Go Ahead’, kus Nina hennatatud käed on korduvalt kenasti näha. Ilmselt on asi selles, et Ninal puudus huvi eksootikat turustada – Madonna ‘Ray of Light’ hennakomplekt oli ilmselt esimesi spetsiaalselt hennamaalingute jaoks kokku pandud hennakomplekte, mis Läänes müüdi.

Henna on olnud Lääne maailma rambivalguses peaaegu kaks sajandit. Eesti tantsulavade rambivalguses küll oluliselt vähem, aga – prožektorid armastavad hennat! Samuti paljud meie tantsijad. Kas teie teate, kes nad on?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s