Tantsija ja kaamera

Tarmo Siirak
Mudalinna Fotostuudio

Tarmo Siirak

Tarmo Siirak

Üks õige tantsija, sõltumata harrastatava tantsu stiilist, on reeglina ikka hingega asja kallal. Ta lihvib ja täiustab oma tantsuoskuseid pidevalt ja mida aeg edasi, seda rohkem soovib ta oma oskuseid laiemale publikule jagada. Tulevad esinemised, esmalt lähikondlaste seltskonnas, seejärel juba pisut suurema publiku ees ja lõpuks ka suurtel tantsufestivalidel. Olenemata sellest, millises staadiumis tantsija hetkel esineb, teeb ta seda võimalikult hästi ja professionaalselt. Poole pingutusega laisk esinemine hakkab ka asjatundmatule publikule kohe silma.

Täpselt samamoodi on ka tantsija (või ka tantsutrupi) enesereklaamiga, promoga nii esinemiste eel kui muul ajahetkel, näiteks oma isikliku või tantsutrupi kodulehe kaudu. Fotod tantsijatest peavad olema tehtud korrektselt, maitsekalt ja professionaalselt.

Kui esinemisplakatil või kodulehel on tantsijast tehtud nõndanimetatud ilupildid kuskil esikus või säästumarketi taustal ja seda kõike puuduliku tehnilise teostusega, loob see juba eos eelarvamuse, et ka esinemine saab olema üle põlve ja poolik. Kui kodulehel on veel mõeldav, et lisaks portfooliopiltidele on tantsijast ka galeriid nn lavatagusest sagimisest ja melust, kuhu sobivad kasvõi mobiiliga tehtud pildid, siis portfoolio osa ise peaks kindlasti olema professionaalselt tehtud. Samamoodi ka fotod, mis lähevad esinemist promovale plakatile.

Stuudioväline foto, Jamila ja Ruth Maria

Foto, mis tehtud stuudiovälistes tingimustes. Fotol: Jamila ja Ruth Maria, pildistas Tarmo Siirak

Professionaalse tulemuse saavutamiseks pole ilmtingimata vaja minna fotograafi juurde stuudiosse. Häid tulemusi saab ka ilusates looduslikes paikades, kasutades fotograafina kas fotomaailmas natukenegi “kodus olevat” kolleegi/tuttavat. Aga kindlama peale minek on siiski lasta teha ilufotod fotograafil.

Kui olete tantsijana otsustanud, et soovite lasta endast teha portfooliopildid fotograafi juures, tuleb esmalt enese jaoks välja mõelda, milliseid fotosid vajate. Kui harrastate erinevaid tantsustiile, mis eeldavad erinevaid kostüüme, tasub kindlasti neist kõigist portfooliopilt teha. Sedaviisi saate oma kodulehel harrastatavate tantsustiilide juures kasutada stiiliga kokkusobivat fotot. Ja kui on ikka tulekul näiteks tribal-stiilis esinemine, oleks veider kasutada  plakatil hoopis fotot klassikalisemas kõhutantsukostüümis või bollywoodi stiilis kostüümis.

Kairi Reinvee

Staatiline poseerimine. Fotol: Kairi Reinvee, pildistas Tarmo Siirak.

Kui piltide hulk/kostüümide arv on paika pandud, tuleb mõelda, kas teha kõik fotod sarnases stuudios (sedaviisi on galerii paremini visuaalselt haaratav) või väljaspool stuudiot looduslikus või industriaalsemas keskkonnas. Samuti tasub kaaluda, et kas organiseerida fotosessioon ainult endale üksinda või tasub kulude kokkuhoiu mõttes lüüa kampa teiste oma tantsutrupi tantsijatega. Stuudiotel on sageli vaid ajapõhised hinnakirjad ja koos pildistades on sessioon inimese kohta pisut odavam. Ühtlasi saab koos pildistama tulles teha ka grupipildid tervest grupist.

Alles siis, kui kõik see välja mõeldud, tuleb vaadata, millise fotograafi käest hinnapakkumist küsida. Kindlasti tasub tutvuda fotograafi kodulehel tema varasema loominguga ja hinnakirjaga. Kui soovite stuudios pildistamist, tuleb vaadata, kas fotograafil on stuudio olemas või peab ta selle teie sessiooni jaoks rentima. Viimasel juhul on enamasti hind pisut kallim.

Safran

Staatiline poseerimine. Fotol: Safran, pildistas Tarmo Siirak

Fotograafi valikul on hea uurida, kas soovi korral on võimalik jumestajat tellida. Väga ilusaid pilte saab teha ka tavapärase esinemismeigiga, ent spetsiaalse fotomeigi korral on tulemus efektsem.

Järgmisena tuleb mõelda konkreetsete kostüümide ja pooside peale. Fotograafil on enamasti pooside osas samasugune “kodutöö” teha. Näiteks, kui kasutada lisaaksessuaarina isise tiibu, siis ilmselgelt tuleb nende väljasirutuv ilu kaadrisse jääva poosi juures talletada, mitte kokkusurutuna käes hoida. Laia seelikuosaga kostüümide puhul saab kasutada istuvad poose, kus seelik on sõõrikujuliselt maha laotunud jne. Igal kostüümil on vähemalt 2 kuni 3 klassikalist alati toimivat poosi. Kindlasti pole patt uurida konkureerivate tantsutruppide pilte ideede ammutamiseks, sest ega jalgratast väga leiutada pole vaja.

Yasmina

Dünaamiline poseerimine. Fotol: Yasmina, pildistas Tarmo Siirak

Lisaks eelnevalt väljamõeldud poosidele tuleb jätta ruumi kohapeal improviseerimiseks. Näiteks saab pildistamisel etendada osakesi tantsust, mida konkreetse kostüümiga tantsida saab. Nii saab fotograaf aimu, kus on nn peatuspunktid, kus tekib meeleolukas või efektne poos, ja järgmise kaadri jaoks saabki just sellesama poosi sisse võtta. Sel viisil võib “avastada” poose, mis pole ehk klassikalised, ent mis siiski on visuaalselt nauditavad ja esteetilised.

Kuigi fotograaf talletab liikumatu hetke, saab siiski fotodele luua ka dünaamilisust näiteks seelikuosa või salli või mõne kasutatava aksessuaari sujuva liigutamisega pildistamise hetkel. Küll aga tuleb jälgida, et selle liigutamise ajal tantsija ise väga ei kõigu/pöörle.

Pildistamisele saabudes tasub kaasavõetud kostüümid ja aksessuaarid laotada sobilikule pinnale organiseeritult ehk igas pundis peaks olema ühele pildile minev kostüüm koos rekvisiitidega/aksessuaaridega. Nii hoiate palju aega kokku. Korrektse eelneva sorteerimisega saab ühtlasi paika panna järjekorra, milles neid erinevaid kostüüme üles pildistada saab. Alustama peaks kostüümidega, mis kõige vähem kehapinda katavad ja liikuda järjest katvamate kostüümide juurde. Asja mõte on selles, et kui alustada katvamatest, on oht, et kostüüm jätab nahapinnale soonimisjälgi jms, mis vähemkatvate kostüümidega pildistades välja paistaks. Jah, muidugi saab fotograaf need jäljed järeltöötlusega eemaldada, ent teile kui kliendile on see lisakulu. Soonimisjäljed nahal kaovad enamasti poole tunni jooksul, aga kasutada tasulist pildistamisaega käed süles ootamisega ei tundu ka olevat kuigi arukas.

Riima

Seeliku kasutamine istuva poosi korral. Fotol: Riima, pildistas Tarmo Siirak

Vahetult enne pildistamist tuleks fotograafi informeerida asjaoludest, mis on väga individuaalsed. Näiteks on paljudel inimestel üks pool “hea pool” ja teine “halb pool”, isegi kui füüsiliselt erinevust pole. Seda infot teades, on fotograafil võimalik valida ja pildistada poose just sellisena, et pildile jääb “õige pool”. Muus osas tegelikult väga palju piiranguid fotograafile panna ei tohiks. Kui ikka üks jalg jääb mõne poosiga liialt jäme või kehavolt häirivalt esiletungiv, näeb fotograaf seda läbi kaamera ise ja korrigeerib vajadusel kas poosi või võttenurka. Usaldage fotograafi, et fotograaf saaks teid usaldada.

Pildistamisele järgnev protseduur on fotograafiti väga erinev. On fotograafe, kes juba kohapeal lasevad kliendil nn musta materjali näha ja pildid välja valida. On neid, kes teevad esmase valiku ise, töötlevad vajadusel fotosid nii, et tulemus oleks korralik, ja lõpliku valiku saab klient teha juba valmis fotodest. Ise kuulun sellesse teise rühma, sest leian, et mõni foto “ärkab ellu” just peale kerget lihvi fototöötlusprogrammiga ja kliendi suhtes oleks suht ebaaus lasta valida põrsaid kotis.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s