Kõhutantsusõltlaste heroiin

Nile Group Festival Kairos

Maris Abe

Nile Group festival toimub alates 2005.aastast 4-5 korda aastas: 4 üritust Kairos ja üks Sharm El Sheikhis. Peakorraldajateks on ka Eesti kõhutantsufestivalil õpetanud Zeina ja Mohamed Abo Shebika. Juunis toimuv festival on suurima külastajate ning õpetajate arvuga. Seekord, näiteks, oli nädala jooksul kavas 59 tantsukursust, 2 gala showd, folklooripidu, vabalava ehk dance party ja konkurss.

Mis eristab Nile Groupi teistest festivalidest, mida külastanud olen, on staaride või pigem superstaaride arv, ja pea igaüks neist esineb oma isikliku orkestriga. Kahel õhtul elav muusika puudus ja siis tundusid ka väga head tantsijad ja õpetajad natuke algajatena.

Avashowl esinesid Camelia of Cairo, Mercedes Nieto ja Sofia. Igaüks esitas 3 setti (jah, see pidu kestis u 4ni hommikul). Lõpukontserdil astusid üles Hegazy Metkal saidi-orkestri ja tantsijatega, Shakira of Egypt ja Nancy. See gala oli pisut lühem, kuna need esinejad suutsid igaüks veidi alla kahe tunniga hakkama saada. Kõik esinejad olid nii suurepärased, et mina ei suutnud kaamerat kätte võtta, pidin iga sekundit sisse hingama nagu viimast hingetõmmet. Ma olen 10 aastat festivale külastanud, aga niisuguses koguses pole ma kõhutantsuparadiisi kogenud.

Vabalaval esinesid ülejäänud festivali õpetajad ja külastajad. Huvitav kogemus oli bändiga esineda nii, et enne ei saanud nendega ühtegi sõna rääkida, ning kuna esinejaid oli palju, siis toimus kõik konveiermeetodil. Ka kõige aeglasemad ja kurvemad lood said mängitud hoogsalt ja kiiresti.

Tantsukursustest oli meeldejäävaim Farida Fahmy, sest juba tema olek täitis ruumi aukartusega. Kuigi ta on väga sõbralik ja toetav, on ta ka väga nõudlik. Armas oli jälgida väikest hierarhiat: Farida manitsemas oma õpilast Kazafyt (õpetas Eesti festivalil eelmisel sügisel), kes oli kursuse assistendiks, ning see omakorda oma praegust õpilast Reda Trupist esireas. Toon välja ka Tito Seifi, kes ei vea kunagi alt ning kes oma täies headuses suudab kursuse jooksul selgeks õpetada koreograafia, harjutada tehnikat (mis on tal väga omamoodi ja huvitav) ning paar korda kõigile esineda, nagu ta oleks laval. Ta on lihtsalt suurepärane, rohkem sõnu pole.

Lisaks festivali ametlikule programmile kutsusid paljud kohalikud tantsijad õhtuti külastajaid nende regulaarset tööd vaatama. Enamasti toimuvad need showd Niiluse paatidel. Neil õhtutel, kus festivali meelelahutus lõpes varakult, ning vahel ka enne programmi sattusin vaatama Lorna of Cairo’t ehk BellyLornat, see oli samuti vägev elamus. Tegu on ka Nile Groupi festivali ühe õpetajaga ja tõeliselt emotsiooniderohke miimikaga artistiga. Veel imetlesin Andrea Memphisel oma “Egiptuse õde” Rose’i, kes siiani minuga koos Sharmis töötas, kuid tol hetkel just Kairos tööd alustas.

Festivali väliselt külastasin ka kuulsat kabareed nimega Theatro Beirut ning tol õhtul esinesid Hamada Elleisy ja Shakira of Egypt. Põnev oli jälgida viimase esitust ööklubis ja järgmisel õhtul festivalilaval, loomulikult olid need showd erinevad nagu öö ja päev. Muidugi, kuna ta on kuulus oma üliseksika tantsustiili poolest, suutis ta ka festivalilaval publiku ahhetama panna oma spagaatide, ebaseadusliku põrandatehnika ja liiga lühikeste shortsidega nagu õigele staarile kohane.

Kuna festivali vabalavale pääsemiseks polnud piiranguid, sai seal palju huvitavat näha. Põnevad olid noored mehed ekstravagantsetes kostüümides ennast selles naiselikus tantsustiilis täielikult meie ees välja elamas. Tito kursusel olid nad kõik esireas vaatamas talle kutsikasilmadega imetlevalt otsa ja segamas minu keskendumisvõimet ülinappide shortsidega.

Paraku Egiptuse valitsus pole nii tolerantne ja pärast esimest vabalava, mida osaliselt televisioonis näidati, tuli kohale musannafaat ehk artistipolitsei ja keelas kõik mehed lavalt. See kahjuks tähendas isegi paljude folkloorsete trupinumbrite ärajäämist.

Soovitan igal kõhutantsufännil olenemata vanusest või kogemusest kraapida see suur hulk raha kokku ja käia Kairos festivalil ära, sest need, kes on kas Eestis või mujal Euroopas festivalidel Egiptuse õpetajatega kokku puutunud, saavad aru, et see on midagi teistsugust. Paraku kui neid on koos 2 või 3, pole nad veel päris omas elemendis aga kui nad on kõik koos omas riigis, this is when the magic happens!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s