Mustlaslaager läheb taevasse…

Eve Koost

Marthabel

Eve Koost. Foto: Naomi Jessica Kiivikas.

Eve Koost enda disainitud kostüümis. Foto: Naomi Jessica Kiivikas.

Mäletan oma esimest esinemist Salme Kultuurikeskuses kevadkontserdil umbes üksteist aastat tagasi. Pidime valmistama endale sinised kostüümid, igaüks tegi nii, nagu oskas, ja kasutas just seda sinist kangast, mida  õigeks pidas. Tulemus oli „vapustav“… tõeline mustlaslaager. Kõik värvid ja kostüümivariandid, mida keegi suutis välja mõelda seelikutest, kleitidest kuni pükskostüümideni olid esindatud.

Juba toona tekkis mul tunne, et siin tuleb midagi ette võtta. Peas hakkasid keerlema mõtted kostüümidest ja nende valmistamisest. Mulle meenub veel sellest kaugest ajast, kui kuulsin lava taga juhuslikult kahe tantsija vahelist jutuajamist, kes olid oma kostüümi õmmelnud terve aasta. Nii kaua muidugi ei lähe, kui sellega tegeleda igapäevaselt, kuigi töö on väga mahukas.

Tantsutrupp Asmarah Marthabeli kostüümides.

Tantsutrupp Asmarah Marthabeli kostüümides. Foto: Aili Reha kogust.

MarthaBeli nime alt olen kostüüme disaininud ja valmistanud üle kolme aasta, tegelikult aga kümme aastat.

Trupikostüümide juures tuleb jälgida, et kostüüm sobiks nii ealiselt kui ka figuuri arvestades. Loomulikult ka tantsu stiil peab vastama  disainile. Värvivaliku juures tuleks vältida pastellseid toone ja toon- toonis kaunistamist. Trupil võiksid kostüümid olla kas identsed nii värvi poolest kui ka disainilt või kasutades erinevaid värve, aga disainilt siiski ühesuguseid.

Alustada tuleks siiski sellest, milline nägemus on juhendajal ja tantsijatel. Kui disainis ja värvivalikus on kokkulepe saavutatud, tuleb õige kangas leida. Üsna tihti ei ole kaubanduses piisavaid koguseid kangaid või asuvad erinevates poodides/linnades. Et kõik vajalik kokku koguda võib teinekord minna mitu nädalat. Vahel on ka vaja disaini muuta, kuna muidu ei jaguks kangast kogu trupile.

Tantsutrupp Asmarah Marthabeli kostüümides.

Tantsutrupp Asmarah Marthabeli kostüümides. Foto: Aili Reha kogust.

Minu jaoks on kõige suurem töö olnud kakskümmend kaks punasest sametist litrite ja pärlitega tikitud balady-kleiti. Nendega alustasin oktoobris, et trupp saaks mai lõpus kevadkontserdil esineda.

Publikule tuleb luua pilt kui ühest tervikust, et näidata nii tantsu kui ka kostüüme. Nii ei jäädaks vaatama üksikut tantsijat, kelle kostüüm rohkem meeldib või ei meeldi.

Eve Koost. Foto: Naomi Jessica Kiivikas.

Eve Koost enda disainitud kostüümis. Foto: Naomi Jessica Kiivikas.

Minu arvates peaks kostüüm olema mugav ja turvaline. Siis saab keskenduda tantsule, mitte karta, et rinnahoidja võiks tagant lahti minna või rind välja tulla.  Midagi ei tohiks ka hakata laval pudisema. Paljud tantsijad tantsivad paljajalu ja kui need klaashelmed talla alla satuvad, on päris valus.

Kostüüm ja tants ongi tervik ja publik peab saama parima elamuse.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s