Rahvusvaheline Idamaise Tantsu Festival 2003-2014

Pille Roosi

Aegade algusest

Alguses oli Iris – parim mõttekaaslane ja täielikult pühendunud kolleeg. Meid mõlemaid oli nakatanud kõhutantsupisik ja tõuke millegi festivalilaadse korraldamiseks saime temaga koos 1999.aastal esmakordselt Soomes Turu kõhutantsufestivali külastades. Siiski võttis veel mõned aastad aega, enne kui esimene festival aset leidis. Kõigepealt korraldasime kõhutantsupäevi, kus olid nii kursused kui ka basaar ning esinemised.

2003.aasta festival: fotol Liina Remmelg, Pille Roosi, Maral, Cecile, Ahmed Khalil ja Aladin Abbas

Fotomeenutus 2003.aasta festivalilt: pildil Liina Remmelg, Pille Roosi, Maral, Cécile Elzière, Ahmed Khalil ja Aladin Abbas. Foto: erakogu.

Saadud kogemuste najal ja Soome festivalide eeskujul toimus 2003. aasta suvel esimene festival, mis algas harrastajate kontserdiga, sellele järgnes galakontsert ning viimasel festivalipäeval kontsert elava muusikaga, kus peaesinejaks oli Aladin Abbas Egiptusest, prantslanna Cécile Elzière’i esituses kõlas imekaunis „Aicha“ ning trumme mängisid Arno ja Kill. Õpetajate valiku tegime Turu festivalil kohatud õpetajate hulgast. Süürlanna Maral Saksamaalt, marokolanna Zahra Mujunen-Zarkouh ja Hannele Lindgren Soomest jätsid oma jälje meie harrastajate südamesse. Marali õpetatud trummikas on tänini mõne tantsurühma repertuaaris. Oluliseks külaliseks esimesel festivalil oli ka Egiptuse kaupmees Ahmed Khalil, kes pani aluse basaaridele nii kõhutantsupäevadel kui ka esimesel festivalil.

2006

Kui kõhutantsupäevade ja esimese festivali korraldajaks oli tantsustuudio Amrita, siis 2006. aastal sai loodud kultuuriühing Nordic Sun. Vahepeal käisime Irisega kogemusi omandamas ka Rootsis, kus festivali mastaabid olid teised, üritus kestis neli päeva ja maailmas tuntud õpetajate nimekiri festivalikavas oli pikk. Siiski ei õnnestunud meil veel kedagi neist tähtsatest Egiptuse staaridest Eestisse tuua. Leidsime interneti kaudu ühe taskukohase hinnaga Egiptuse õpetaja, kes oli rõõmsalt nõus andma palju kursusi ning väitis end kodus olevat kõigis neis stiilides, mida oskasime küsida. Jätan siinkohal tema nime nimetamata ja meenutan vaid lubadust, mida Irisega teineteisele andsime – enam kunagi ei too me festivalile õpetajat, kelle tunnis pole ise käinud. Sellegipoolest oli 2006.aasta festivalil palju häid kursusi, sest tunde olid andmas mitmed tuntud õpetajad Soomest.

Lisaks galakontserdile oli kavas etenduste õhtu. Suursündmus oli selleks festivaliks loodud tantsuetendus „My life. Moods“ /koreograaf P.R./, mille muusika kirjutas Soomes elav egiptlane Aladin Abbas, kes koos oma bändiga etenduses kaasa tegi. Õhtu teises pooles etendus soomlanna Heli Turuneni loodud tantsumuinasjutt „Kõrbeprintsess“, mida samuti saatis elav muusika.

2007

Sel aastal lisasime festivali programmi ka konkursi. Ümberkaudsetel festivalidel muutus see järjest populaarsemaks ja nii otsustasime ka meie proovida. Esimesel korral käisin ise rääkimas tantsuõpetajatega, et nad ikka osa võtaksid ja ka õpilasi osalema julgustaksid. Vähene huvi kasvas aastatega, kuid sellist osavõttu, nagu näiteks Lätis, või karmi võitlust, nagu võib näha Venemaa konkursitel, pole meie festivalidel olnud. Konkursi nimeks sai algul „Kõhutantsutähed“ ja motoks, et igaüks võib tähena särada. Alates 2007. aastast on nii festival kui ka konkursid toimunud Salme kultuurikeskuses, kus on suurepärane lava ja parimad heli- ja valgustehnikud/tehnika, tänu millele on konkursil osaledes võimalik ka harrastajatel end tõepoolest staarina tunda.

Eredaid elamusi

2008.aasta festival: Pille Roosi, Aida Nour, Irina Lisovskaja, Iris Frolov, Juliana Petersone, Khaled Mahmoud ja Asmahan

2008.aasta festival: Pille Roosi, Aida Nour, Irina Lisovskaja, Iris Frolov, Juliana Petersone, Khaled Mahmoud ja Asmahan

Kõik festivaliaastad on omal moel silma paistnud, kuid minu jaoks on meeldejäävaimad olnud aasta 2008, kus külalisteks olid Aida Nour, Asmahan ja Khaled Mahmoud, ning aasta 2013, mil meil oli õnn võõrustada üht minu jaoks kõige olulisemat inimest kõhutantsumaailmas – geniaalset koreograafi Yousry Sharifi.

Yousry Sharifi kursus 2013.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Yousry Sharifi kursus 2013.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Eredad mälestused on aastast 2012, kus minu isiklikuks tipphetkeks oli duett Magdy el Leisyga.

Pille Roosi ja Magdy el Leisy duett 2012.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Pille Roosi ja Magdy el Leisy duett 2012.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Samal aastal sai koos Irise ja Maarikaga sai tehtud üks vahva saidi ning Salme kultuurikeskuse laval kepsles rõõmus saidi-hobune. Hobuse tõi Iris kohvris Egiptusest kaasa. 🙂

2012.festivali korraldustiim saidi-võtmes: Pille Roosi, Iris Frolov ja Maarika Merirand. Foto: erakogu.

2012.festivali korraldustiim saidi-võtmes: Pille Roosi, Iris Frolov ja Maarika Merirand. Foto: erakogu.

Aastate tagant meenub veel üks erakordne etendus, mille taga oli põhjalik uurimistöö, mis kajastas idamaise tantsu ajalugu, ning mis kandis nime „Evolution“. Esitajateks Kaidi Udris, Eeben ja Aicha, kes moodustasid Müstika Maagilise Teatri.

Müstika Maagilise Teatri etendus "Evolution" 2007.aasta festivalil: Kaidi Udris, Eeben ja Berit Vill.

Müstika Maagilise Teatri etendus “Evolution” 2007.aasta festivalil: Kaidi Udris, Eeben ja Berit Vill.

Unistus

Minu unistuseks on olnud lisada festivali programmi piduõhtu bufeeõhtusöögiga, kus lisaks tantsunaudingutele oleks au sees idamaine kokakunst ning, mis kõige tähtsam, ka elav muusika. Soovisin, et Eesti tantsijatel oleks võimalus esineda Egiptuse orkestri saatel ning publikulgi oleks võimalus tantsupõrandal käia. Osaliselt täitus see unistus 2010. aasta festivalil, kus klubiõhtu külaliseks oli noor laulja Ahmed Elkhatib Egiptusest. Sel korral esines temaga koos Nastja, tänu kellele Ahmed meie festivalile sattus, ning tantsurõõmu jagus ka publikule.

Ahmed Elkhatip ja Nastja 2010.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Ahmed Elkhatip ja Nastja 2010.aasta festivalil. Foto: erakogu.

Tegijad

Iris Frolov 2007.aasta konkurssi korraldamas. Foto: erakogu.

Iris Frolov 2007.aasta konkurssi korraldamas. Foto: erakogu.

Aegade algusest on olnud festivali korraldamas Iris Frolov ja alates teisest festivalist lõi kaasa ka Maarika Merirand, kes alustas vabatahtlikuna infolauas ning festivali kasvades võttis enda kanda järjest rohkem ülesandeid. Mõlemad on festivali korraldustiimis tänag

Maarika Merirand (Safran) 2013.aasta festivali lavatagustes. Foto: erakogu.

Maarika Merirand (Safran) 2013.aasta festivali lavatagustes. Foto: erakogu.

Miks tulla

Käies festivalidel ja kohtudes erinevate õpetajatega tekkis soov jagada seda erakordset tunnet, mille annab talent, loomingulisus ja professionaalsus. Püüdsime festivali korraldades tuua kodupublikuni maailma tippõpetajaid, et ka need, kel pole võimalust sõita kursustele väljapoole Eestit, saaksid kogeda sama. Nähes tantsijate säravaid silmi ja kuuldes nende tagasisidet usun, et see on õnnestunud.

Festival oli ja on jätkuvalt koht, kus hommikust hilisõhtuni võid olla tantsu sees. Sind ootavad tunnid– erakordsed õpetajad ja palju uusi kogemusi; basaarimelu – külluslikult kõike, mida hing ihaldab: kostüümid, ehted, muusika; harrastajate esinemised tundide vahel – palju ehedaid emotsioone ja tantsurõõmu; ning kõige krooniks õhtune galakontsert – tippartistid ja festivali õpetajad laval, professionaalsel tasemel koreograafiad ning just siin ja praegu sündinud tantsuimprovisatsioonid.

Kui oled harrastaja ja tuled festivalile, siis see küllus avardab su nägemust kõhutantsust ning annab mõnusa taustatunnetuse selle tantsustiiliga jätkamiseks. Seda kõike lisaks uutele tantsudele, mida kursustel õpid. 🙂

Meenutades festivale ja vaadates üle festivaliprogramme, olen õnnelik. Tunnen rõõmu kõigist neist aastatest, leides neist enamuse Eesti kõhutantsuõpetajatest, Läti, Leedu ja Soome tuntuimad koreograafid, õpetajaid kaugemalt Euroopast ning muidugi superstaarid USA-st ja Egiptusest!

Õnnelik Pille Roosi

Õnnelik Pille Roosi 🙂

Tänuga!
Pille Roosi

Advertisements

Tantsud hingele ja kehale

InesDance Tantsustuudio

Ines Karu-Salo

Ines Karu-Salo

Ines Karu-Salo. Foto: Doominofoto

Ühel sügisesel hommikul Rocca al Mare Kooli jõudes vaatas infotahvlil vastu Mai-Liis Maasare üleskutse julgetele ja omanäolistele tüdrukutele: “Alustame idamaise tantsu trennidega”. Just siis, 15 aastat tagasi, otsustas Ines Karu-Salo, tulevane InesDance tantsustuudio & agentuuri (ID) asutaja, kõhutantsu õppima hakata. Juba esimeses tunnis tekkis hasart ja ambitsioon kõhutantsu viljelemises paremaks saada. Möödus aeg ja regulaarsed treeningud, kasvas armastus tantsu vastu veelgi, käidi esinemas (Callista ja Ramchandra koosseisus) ja osaleti võistlustel. Seejärel panid Ines Karu ja Liis Sildnik aluse kõhutantsutrupi TürküBel tegevusele. 2003. aastal hakkas Ines idamaise tantsu trenne juhendama DanceAct tantsustuudios kus ta töötas treenerina kuni 2009. aastani, mil ID tantsustuudio Mustamäel Tammsaare Keskuses tegevusega alustas. Täna tegutseb ID tantsustuudio Tallinna südalinnas ja Haaberstis.

Aka o Pele f.

Aka o’Pele. Foto: Egert Kamenik

Just Polüneesia tantsude trennid on need, mis eristavad ID tantsustuudiot teistest stuudiotest. Ines Karu ja Janne German käisid aastate eest end Soomes ja USAs arendamas sooviga tuua Havai hula ja Tahiti tantsud Eestimaale. Esimesed tantsud said selgeks ja moodustati Poüneesia tantsude duo Aka o’ Pele. Täna tegutsevad nii TürkuBel kui Aka o’ Pele rohkem ID tantsuartistide nime all, meeskond on kasvav ja tantsijad lihtsalt võrratud.

Ines käis stuudio algusaastatel tihedalt Egiptuses, Prof. Dr. Hassan Khalil’i ISOC tantsukooli idamaise ja Egiptuse folkloorsete tantsude treeneri tunnistust omandamas. Peale ōpinguid viis Ines Eestis läbi artistide intensiivkoolituse. Lisaks korraldas ID Intensive festivali kutsudes ōpetama ja esinema ka välisōpetajaid. Ikka iga aasta on korraldatud ōpitubasid ja erinevaid tantsukontserte kus tantsijad ja harrastajad kogemusi omandada saavad.

InesDance artistid 2013.

InesDance artistid 2013. Foto: EventLab

ID tantsustuudios on trenne juhendanud kõik oma ala tipptreenerid nagu Safran, Jamila, Kairi Reinvee, Shalini Mody-Pauts, Maiu Väli, Nele Suvi jt. Käesoleval hooajal juhendavad aga regulaarseid trenne Tiina Tanner, Iris Frolov ja Anna Sizova. ID artistide tegevusel aitab silma peal hoida ka säravsilmne Safran. Ines Karu aga avastab hetkel UK’d ja kindlasti üllatab sealt naasedes õpilasi tunniplaani säravdamisega. 🙂

InesDance Intensive

InesDance Intensive’i kontsert. Foto: erakogu.

Lisaks teeb ID koostööd mitmete teiste artistidega, et pakkuda suuremaid ja uuenduslikke show-programme erinevatele üritustele. ID on tööd pakkunud lisaks oma artistidele ja treeneritele veel Jamila, Zahira ja Yahna tantsijatele, Roberta Eulerile, Maris Abele, Amanile, Pit Tanourale ning ModyDuo ja Al Sol tantsukoosseisudele. Muusikutest on tehtud koostööd suuremas osas Kirss N Garden’ i ja Daana Otsaga. ID kui tantsuagentuur on võtnud endale missiooniks pakkuda alati parimaid ja uuenduslikke tantsuetendusi ning plaanib tulevikus teha koostöö veel rohkemate artistide ja esinemiskoosseisudega.

117.mail 2014 tähistas ID tantsukontsertiga 5-aastast sünnipäeva. Rocca al Mare Kooli aulas esinesid ID tantsuartistid, harrastajad, ōpetajad ja koostööpartnerid teistest stuudiotest. Esinema ja õpitubasid juhendama kutsusime ka Soome kuulsama Polüneesia tantsude koosseisu Mana o’Laka. Aitäh, sellest sai imeilus mäletus meile kõigile!

Tantsiks justkui Bollywoodi filmis

Kõhutants india pulmades

Safran

Safran by Aron Urb

Safran. Foto: Aron Urb.

Ma olen Indias oldud kolme kuu jooksul tantsinud väga erinevates kohtades – restoranides, ööklubides, kodustel pidudel ja firmaüritustel… aga kõige erilisemas esinemispaigaks on india pulmad!

Pulm on indialase elus suurüritus ning selle arvelt kokku ei hoita. Ajakirjandusest olen näiteks lugenud juhtumeid, kus inimesed võtavad selleks, et oma laste pulmi pidada, oma maja tagatisel laenu! Pulm ise võib koos kaasnevate üritustega kesta terve nädala, nii et pulmakorraldus on üks suur ja arvestatav turunišš.

Red carpet wedding

Foto:Suhas Goel

Pulmapidude korraldamiseks on olemas spetsiaalsed kohad – wedding halls ja wedding farms. Meie mõistes on viimastel farmidega üsna vähe pistmist, tibusid ja tallesid seal ei näe 😉 Tegemist on lihtsalt vabas õhus oleva peopaigaga. Saalid ja farmid on suurejooneliselt kaunistatud – mul on tihti pulmades esinedes tunne, et ma olen bollywoodi võtteplatsile sattunud. Ühes korralikus pulmapaigas on luksuslik sissepääs, mille taustal saabuvatest külalistest “punase vaiba” pilte tehakse, lava pruutpaari jaoks, teine lava esinejatele ning erineva disainiga laudu, toole ja diivaneid. Platsi või ruumi ääristab rootsi laud, kus pakutakse toitu erinevatest india piirkondadest ning mõnikord ka lääne sööke. Ning kõik see kõik on ekstravagantselt dekoreeritud – suured kangad, värvilised tuled, lilleseaded, purskkaevud jne. Tavaliselt ehitatakse kogu see ilu ainult üheks õhtuks ning järgmise pulma tarbeks tehakse juba uus ja teistsugune “loss”.

Wedding setup

Foto: Suhas Goel

Lääne inimesele, kes on harjunud, et kogu pulm keerleb pruutpaari ümber, on Indias veidi kummaline, et õhtu tähed jõuavad peole alles päris lõpus. Ning sedagi traditsioonilises pulmas eraldi – peigmees varem ning seejärel pruut. Aga külalised ei lase ennast pruutpaari puudumisest häirida – nad veedavad õhtu süües, suheldes, tantsides ja etteasteid vaadates.

Meelelahutusprogramm on pulmades tihe – laval toimub kogu aeg midagi. Lisaks kõhutantsijale (või kõhutantsijatele) astuvad üles muusikud, lauljad, tannourad, bollywoodi- ja bhangratrupid. India publik armastab suuri ja efektseid numbreid ning aksessuaare – tiibu, lehvikloore, mõõka, trummi peal tantsimist jne. Mõnikord on tantsuvahendid väga erilised – näiteks olen ma tantsinud kahemeetrise läbimõõduga õhupalli sees.

Indias on levinud eksiarvamus, et kõhutants on vene tants ning et kõik tantsijad on venelannad. Nii veedan ma palju aega lava taga selgitustööd tehes, et mis tantsuga tegelikult tegemist on ja kuidas mind teadustada tuleks.

wedding 2

Foto: Suhas Goel

Ja kui ma publiku ette astun, siis meie huvi on vastastikune. Mulle meeldib siinseid pulmakülalisi jälgida: naised muinasjutulistes sarides, vanahärrad südamest tantsimas, punjabide värvilised turbanid ja viimistletud vuntsid, traditsiooniliste rõivastega ehitud lapsukesed… indialased teavad, kuidas pulmi pidada!

Kes tahab aga india pulmadest lähemalt lugeda, võib uurida seda ingliskeelset artiklit.

Saaremaine eksootika

Reelika Adamson

Reelika Adamson

Reelika Adamson
Foto: erakogu

Saaremaine eksootika meelitab suvel saarele hulgaliselt turiste, kuid eksootilist idamaist tantsu tantsitakse Saaremaal aastaringselt. Idamaine tants on Saaremaal niivõrd armastatud, et seda tantsitakse lausa igas Saaremaa nurgas ning erinevate gruppide kokkulugemiseks jääb isegi kahe käe sõrmedest puudu.

Vaatamata oma „keerulisele” asukohale on siin alati õpetamas käinud erinevad õpetajad mandrimaalt. Ühe hooaja käisid saarlastele oma oskusi edasi andmas Jelena Köönverk ja Kati Pruel, kelle tunnid toimusid korra kuus. Kuid saarlased on alati väga aktiivselt ka väljaspool Saaremaad toimunud koolitustel osalenud. Nii on käidud enda tehnikat lihvimas ja uusi oskusi omandamas nii Tallinnas kui Pärnus.

Minu esmakohtumine idamaise tantsuga toimus 2008. aastal ja minu esimeseks õpetajaks oli Gerda Ader. See üdini naiselik tants võitis kohe esimeses trennis minu südame – see oli kui armastus esimesest silmapilgust.

Jumana Al-Jazeera

Jumana Al-Jazeera
Foto: Sigrid Absalon

2012. aasta sügisel hakkasin enda teadmisi ja oskusi teistele edasi andma ja nii sündis Jumana al-Jazeera. Minu suure unistuse aitasid reaalsuseks muuta tantsukool Semiir juhendajad Iiri Roomets ja Sergei Morgun, kes olid heade nõuannetega igal sammul toeks. Tänu neile tõdesin, et iga uus algus on lihtne, kui su selja taga seisavad sind toetavad ja tantsu armastavad inimesed.

Õhtuti, kui tantsukooli õpilased olid oma trennid lõpetanud täitus saal idamaise salapäraga. Kokku sai imeliselt tore ja kirju seltskond. Oli neid, kes olid tantsinud juba mitu aastat, kui ka neid, kes leidsid tee selle imelise tantsu juurde alles nüüd. Kuid tantsuga alustamiseks ei ole õiget ega vale aega. Ning nii tõigi 2013. aasta kevad tantsijate ridadesse palju uusi särasilmseid ja tantsuhuvilisi naisi.

Peagi leidsid aktiivsed Kärla tantsijad, et kolmel õhtul nädalas tantsida on siiski veidi vähe, ning märtsikuu lõpust alates toimuvad regulaarselt trennid ka Kärlal.

Läbi hooaja toimus igas kuus üks workshop, kus said kokku erinevad tantsijad nii Kuressaarest, Valjalast kui ka Orissaarest ning õpetajateks olid erinevad õpetajad nii üle terve Eesti kui ka palju kaugemalt. 2012/2013 hooajal käisid Saaremaa tantsijatele idamaise tantsu saladusi õpetamas: Safran, Berit Vill, Pille Roosi, Egle Sild, Liina Remmelg, Amira ning augustikuu algul andis ilusa alguse uuele ja huvitavale hooajale Iris Frolov.

Jumana Al-Jazeera

Jumana Al-Jazeera
Foto: erakogu

Aasta jooksul õpitut näidati nii kodusaarel, kuid esinemas käidi ka Pärnus ja Tallinnas. Kevadel esineti Pärnus toimunud V Pärnumaa Idamaisel Tantsupeol ning Tallinnas Raqsat Rabiya kontserdil ja Idamaade Tantsustuudio Alexandria hooajalõpu kontserdil „Alf Leila Wa Leila”.

Ning nüüd jääbki oodata sügist koos uute ja põnevate trennidega!

Kuidas ära tunda, et Sa oled kõhutantsija?

Safran

Safran

Safran
Foto: Tarmo Siirak

Kõhutantsijat laval või trennis ära tunda on lihtne. Ent selle saladuse, kuidas kõhutantsijat igapäevaelus märgata, näidetega elust enesest, avaldavad foorumi BellyDanceForums liikmed. Seega, on võimalik, et Sa oled kõhutantsija, kui…

Sind ümbritsevad säravad asjad… Sädelus peidab ennast Su telefonis, mündid sokkides ja litrid Su abikaasa aluspesus. Isegi tolm Su majas särab.ja Sa tead, et litritega saab kõiki asju paremaks tuunida. On see siis tavaline paar tenniseid, väsinud sekkaririided või nõiakostüüm. Ja Su telefon elab väikeses müntidega kaunistatud kotis – kui keegi Sulle helistab, siis telefon mitte ei vibreeri vaid näitab oma shimmy‘t!

… Sa leiad alati midagi, mille järgi tantsida… Kui Su lapsed tähestikku õpivad, teed Sina selles rütmis rinnakukusid. Kaubamaja liftimuusika sobib hästi puusalöökide harjutamiseks. Telereklaamide ajal saab zille mängida ning Sul on isegi hambapesu helide jaoks oma väike koreograafia olemas. …aga muusika ei ole harjutamiseks üldse vajalik… Mööda tänavat võib ka niisama hagallah-sammuga kõndida, vahetussammudega saab korteris palju kiiremini edasi ning köök on ideaalne koht pöörete harjutamiseks. Töö juures trükid Sa masmoudi-rütmis ning ettekandeid tehes kipud puusakaheksaid tegema. …ja koreograafiad tabavad Sind suvalisel ajal suvalises kohas. Mõnikord ajab inspiratsioon Sind kell 4 hommikul üles, et unes ilmunud saidi-koreograafia kirja panna. Ning tantsuseadeid on otse loomulikult kõige parem läbi teha siis, kui Sa pangajärjekorras seisad.

… Sa suudad teha mitut asja korraga. Sel ajal, kui toit mikrolaineahjus soojeneb, võib kahvlit assayana kasutada. Pliidi ääres toimetades võib samal ajal lihanuga pea peal balansseerida. Ning sallitantse on loomulikult kõige parem harjutada autoga sõites – suunavahetusi saad ju ka autoga teha, kuigi täispöörded võivad keeruliseks osutuda. Muidugi, on tegevusi, mis omavahel kokku ei sobi. Näiteks värinad ning tikkimistöö.

… tantsimine on parandanud Su finantsilise planeerimise oskuseid… Kuigi Su kostüümidel leidub rohkem münte kui teiste inimeste taskutes ning Su rahakott on puusarättidelt ära kukkunud müntidest raske, oled Sa rohkem kui korra mõelnud tantsuüritustel osalemiseks laenu võtta. Sa ei kahtle hetkekski, kui Sul on vaja uue kostüümi eest suur summa välja käia, ent Su riided on pärit teise ringi poest. Tegelikult eelistad Sa üldse uusi asju mitte osta ning seetõttu oled ära õppinud sokkide paikamise. Ning seda oskust läheb Sul vaja, sest Su sokkides on tantsimisest palju auke. … ning andnud Sulle uusi vanemlikke võimeid. Imikud jäävad Su süles kõige paremini magama  shimmy ajal. Hommikuti koolilapsi äratades tulevad zillid kasuks. Ning kui Su lapsed äikest ja müristamist kardavad, siis Sa räägid neile lugusid sellest, kuidas jumal kõikkde tantsijate rõõmuks trummi mängib.

… Su lähedased on alati Sinu tantsimisega seotud. Mõnikord on Su lastel piinlik, kui Sa järjekordselt toidupoes tantsid, ning Su kaasa hüppab tihti mööda elutuba ühel jalal ringi, sest ta on järjekordse mündi peale astunud.  Ent Su kolleegid suudavad arutleda Lähis-Ida muusika eripärade üle, Su ema ja tädid nuiavad Sult eratunde ning Su kallis kaasa lubab, et ühel heal päeval ostab ta Sulle disainerkleidi. Ja selle all ta ei pea silmas mingit Dolce&Gabbanat vaid Eman Zakit. Su lapsed mängivad Sulle hea meelega tsiftetelli rütmi ning isegi Su lemmikloomadel on kõhutantsuga seotud nimed.

Ning Sa oled kindlasti kõhutantsija, kui Sa lähed õhtul naeratades magama, sest homme on jälle uus päev tantsimiseks. Ning mõnikord Sa juurdled selle üle, kuidas küll need inimesed, kes tantsimisega ei tegele, oma aega sisustavad.

* artiklis on kasutatud foorumi http://www.bellydanceforums.net liikmete (tähestikulises järjekorras) Adiemus, Aniseteph, Alosha, Ariadne, Ariella, Daimona, Darshiva, Erina, Farasha Hanem, Jamil, Jane, KuteNurse, Kozmique, Madeline, Manuela, Miss_Shimmy, Pilar, PracticalDancer, Q-Tip, Ranya, Reen.Blom, Roshanna, Safran, Sedoniaraqs, Shakti, Sita, Shanazel, Sophia Maria, sstacy123, Walladah, Yonisha, Yshka, Zurah jt. lugusid elust enesest. Täispikkuses arutelu saab lugeda ning ka oma mõtteid juurde lisada siin

Kõhutantsu võimalikkusest Lõuna-Eestis

Ingrid Veske

Ingrid Veske

Ingrid Veske

Mina tegin oma esimesed kõhutantsusammud 10 aastat tagasiTartus. Tugev tunne kõhutantsu vastu tabas mind juba esimeses proovitunnis. Ma tundisin, et just see on asi, millega ma PEAN saama tegeleda! Minu esimesed õpetajad olid Riina Kikas ja Aule Hallik. Me olime õnnelikud algajad, sest kord kuus käis meie juures ka Pille Roosi.

Õpetama hakkasin ma kõhutantsu juba 2,5 aasta pärast. Algajana nägin, et hooaja alguses oli saalis ka päris mitu kaalukamat naist, kes aga suhteliselt ruttu ära kadusid. Olles ise pisut suurem, kui missimõõtu, tekkis mul mõte, et võibolla tunnevad teised lopsakama figuuriga naised ennast keset saledaid tüdrukuid natuke pahasti ja neile võiks olla täiesti omaette tund. Nii ma alustasingi Sansaaras vormikate kõhutantsuga. Kuna ma mõõdulindiga uksel ei seisnud ja kedagi tagasi ei saatnud, imbus rühma ka mitte niiväga vormikaid. Varsti kaduski tunni nimetuse eest „vormikad“. 2007. aastal kutsusid tuttavad naised mind Mustlasse (Viljandi mk) kõhutantsu õpetama. Varsti sain Aulelt ja Riinalt „päranduseks“ Valga rühma. Siis lisandusid riburada Viljandi, Sangaste, Tõrva, Vastseliina. Ühe hooaja käisin õpetamas ka Obinitsas, seal aga kuivas huviliste ring kahjuks väga kokku.

Ei saa öelda, et rühmad oleks suured. Minult on küsitud, et kas tasub ära ka niimoodi sõita. Kõige suurem tasu on rõõm õpilaste silmades ja tänusõnad. Üks mu üsnagi eakas õpilane ütleb, et kodus läheb tuju pahaks. Aga tantsutunnis on kõik hästi, tervis on korras ja tuju hea. Väga palju kuulen jutte sellest, kuidas haiged seljad täna kõhutantsule hoopis paremas korras on. Ja nii ongi igas punktis oma kindel grupp säravate silmadega entusiaste. Kui keegi puudub, siis on sellel alati põhjus, keegi neist ei jäta tulemata lihtsalt halva ilma või viitsimatuse tõttu.

Raihana suvelaager 2013

Raihana suvelaager 2013

Eelmisel aastal moodustasime koos Aule Hallikuga (õpetab Tartus, Põlvas ja Rannus) MTÜ Raihana. Raihana korraldab laagreid, pidusid ja organiseerib workshope, et anda oma õpilastele võimalusi esinemiseks ja enesetäiendamiseks. Meie peod on väga populaarsed, ja kui vahel algajatel pole piisavalt julgust esinema tulla, siis peale pidu on nad üsna kindlad, et järgmisel peol on nad laval.

Oleme jõudnud korraldada ka kaks laagrit. Esimene oli möödunud aasta novembris Rannus, kus külalisõpetajaks oli Safran. Ta õpetas meile kauni sallikoreograafia. Juuni lõpus toimus Raihana suvelaager Vastseliinas. Külalisõpetajaks olime palunud võrratu Kairi Reinvee, kes õpetas meile ühe ägeda trummisoolo. Laagrid on alati väga meeleolukad. Seltskond on meil ülihea, tsiteerides üht laagrilist: „Nagu üks suur pere oleks kokkutuleku korraldanud.“

Lõuna-Eesti kõhutantsust võibolla ei jõua väga palju infot pealinna, aga ta on olemas ja täiesti elujõuline. Tegijaid on peale meie veelgi ja loodame, et huvilisi tuleb aina juurde.